Schihalejev, O., Org, A., Remmik, M. ja Vija, M. (2021). Partners in crime: the professional development of adult educators during in-service training for master teachers. In INTED2021 Proceedings (pp. 5100-5109). IATED.
Tegevusuuringu abil selgitati välja ja analüüsiti õpetajate õpetamisalaste hoiakute ja oskuste muutumist nüüdisaegset õpikäsitust toetavate aktiivõppemeetodite, näiteks reisiõpe, teemaõpe ja muu taolise loomise ja kasutamise koolitustegevuse tulemusena. Uuringu tarbeks lasti koolitatavatel luua interdistsiplinaarseid õpistsenaariumeid. Tegevusuuringu tulemused näitavad, et nii koolitaja enda õpetamispõhimõtete teadlikkus kui ka kriitiline refleksioon aitavad paremini mõista oma rolli koolitajana, töötades kogenud koolitatavatega. Ühtlasi jõuti järeldusele, et meisterõpetajatele suunatud koolitused peaksid põhinema dialoogil.
Org, A., Schihalejev, O. ja Remmik, M. (2020). Travel-based learning in shaping comprehensive world-view and natural learning behaviour. INTED2020 Proceedings, 1: 14th International Technology, Education and Development Conference Dates: 2-4 March, 2020: Valencia, Spain. INTED2020 Proceedings, 5671−5679. (INTED2020 Proceedings).
Selle artikli eesmärk oli defineerida reisipõhist õpet kui tänapäevast paljude võimalustega õppevormi. Lisaks sooviti sõnastada selle pedagoogilised põhimõtted ja demonstreerida selle olulisust ja potentsiaali haridusmaastikul ja teadustöös.
Tilga, H., Kalajas-Tilga, H., Hein, V., Raudsepp, L. ja Koka, A. (vastu võetud). Effects of a Web-Based and Face-to-Face Autonomy-Supportive Intervention for Physical Education Teachers on Students’ Psychological Experiences. Journal of Sports Science & Medicine.
Käesolevas uuringus testiti kehalise kasvatuse õpetajate kombineeritud veebipõhist ja näost näkku sekkumist, et uurida, kas need omavad mõju õpilaste tajutud autonoomsust toetavale ja kontrollivale käitumisele, psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamisele ja frustreerimisele ning sisemisele motivatsioonile. Uuringus osales 57 kehalise kasvatuse õpetajat ja 858 õpilast, kes jagati juhusliku valimi alusel gruppidesse – kombineeritud näost näkku ja veebipõhine grupp, ainult näost näkku grupp, ainult veebipõhine grupp ja kontrollgrupp. Uuringuga leiti, et kombineeritud sekkumine avaldas mõju kõigile õpilaste taju puhul uuritud muutujatele. Seega tuleks edaspidi autonoomsust toetavate sekkumiste puhul kasutada kombineeritud sekkumist, et mõju õpilastele oleks suurim.
Tilga, H., Kalajas-Tilga, H., Hein, V., Raudsepp, L. ja Koka, A. (2020). How teachers’ controlling behaviour can ruin students’ intrinsic motivation in a physical education lesson: Test of a conditional process model. International journal of sport psychology, 51, 81-99.
Õpilaste sisemine motivatsioon kehalises kasvatuses võib sõltuda sellest, kuivõrd nad tajuvad oma õpetajat autonoomsust toetavana. Selles uuringus testiti tinglikku mudelit mõõtmaks, millisena tajuvad õpilased oma õpetajat ja kuidas muutub nende motivatsioon, kui õpetaja autonoomsust toetav käitumine muutub. Uuringus osales 592 õpilast, kes täitsid küsimustikku. Ootuspäraselt oli õpilaste autonoomsuse toetuse taju seotud nende sisemise motivatsiooniga, mida vahendas psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamine. Tajutud kontrolliv käitumine vähendas seda kaudset mõju. Leiud tõestavad kontrolliva käitumise vähendamise ja autonoomsust toetava käitumise suurendamise olulisust, edendamaks õpilaste sisemist motivatsiooni kehalise kasvatuse tunnis.
Tilga, H., Kalajas-Tilga, H., Hein, V., Raudsepp, L. ja Koka, A. (vastu võetud). Effects of a brief one-day autonomy-supportive intervention on improving basic psychological needs, motivation, and behaviours of physical activity among middle-school students: A multidimensional approach. International journal of sport psychology.
Selles uuringus viidi läbi kehalise kasvatuse õpetajate sekkumisprogramm, et testida, kas see mõjutab nende õpilaste arusaamu, mis on seotud mitmedimensionaalse autonoomsust toetava ning kontrolliva käitumisega, psühholoogiliste vajaduste rahuldamise ja ohustamisega, identifitseeritud regulatsiooni ja sisemise motivatsiooniga ning enda poolt tajutava kehalise aktiivsusega vabal ajal. Leiud viitavad sellele, et ASIP-PE (kehalise kasvatuse autonoomsust toetav sekkumisprogramm) oli õpilaste arusaamade muutmisel osaliselt efektiivne.
Tilga, H., Kalajas-Tilga, H., Hein, V., Raudsepp, L. ja Koka, A. (vastu võetud). One-year Follow-up Data on the Face-to-face Autonomy-Supportive Intervention Program for Physical Education Teachers. International Journal of Sport Psychology.
Lühipublikatsioon, millega edastatakse täiendavaid andmeid ASIP-PE (Autonomy-Supportive Intervention Program for Physical Education ehk autonoomsust toetav sekkumisprogramm kehalise kasvatuse tunniks) pikaajaliste eeliste kohta peale üheaastaseid järelanalüüse.
Tilga, H., Kalajas-Tilga, H., Hein, V., Raudsepp, L. ja Koka, A. (2021). Effects of a Web-Based Autonomy-Supportive Intervention on Physical Education Teacher Outcomes. Education Sciences, 11(7), 316.
Selle uuringu eesmärk oli testida veebipõhise autonoomsust toetava sekkumisprogrammi tõhusust kehalise kasvatuse õpetajate autonoomsust toetavale käitumisele, psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamisele, sisemisele motivatsioonile ning õpetamise efektiivsusele õpilaste kaasamisel. Sekkumine oli efektiivne, kuna õpilased pidasid eksperimentaalrühma kehalise kasvatuse õpetajaid kontrollrühmaga võrreldes autonoomsust toetavamateks ja vähem kontrollivateks. Tulemused näitasid sekkumise otsest mõju õpetajate enda poolt tajutud autonoomsust toetava käitumise muutumisele ja õpetamise efektiivsusele õpilaste kaasamisel.
Semilarski, H., Soobard, R., Holbrook, J. ja Rannikmäe, M. (2020). Exploring the complexity of student-created mind maps, based on science-related disciplinary and interdisciplinary core ideas. Interdisciplinary Journal of Environmental and Science Education, 17(1), e2227.
Antud uurimistöö eesmärk on uurida gümnaasiumiõpilaste teadmiste dimensioone ja kontseptualiseerimist, mis on seotud nii distsiplinaarsete kui ka interdistsiplinaarsete raamteemadega. Uuringu jaoks koguti andmeid 10. klassi õpilastelt. Õpilased koostasid ideekaarte ning nende analüüsimiseks kasutati abduktiivset lähenemist. Tulemused näitavad, et enamik õpilasi suudab luua ideekaarte, ehkki need kipuvad olema väga lihtsad, üldised ning neis sisaldub vähe seoseid erinevate teadmiste dimensioonide vahel. Tulemused näitavad ka seda, et õpilastel on üldiselt keeruline kontseptualiseerida loodusteadustega seotud raamteemasid, neid omavahel seostada ning mõnel õpilasel esineb nende kohta väärarusaamu.
Soobard, R., Kotkas, T., Holbrook, J. ja Rannikmäe, M. (2020). Students’ Perceptions of an Intervention Course Designed to Raise Science-Related Career Awareness. European Journal of Educational Research, 9(4), 1539-1555.
Käesolev uuring keskendus 7.–9. klassi õpilaste karjääriteadlikkuse kujundamisele loodusteadustega seotud elukutsetest. Läbi kolme aasta kasutati õppetöös kuut loodusteaduslikule karjääriteadlikkusele suunatud stsenaariumipõhist moodulit. Iga moodul algas karjääripõhise sissejuhatusega, milles tutvustati loodusteadustega seotud elukutseid ning sellele järgnes stsenaariumiga seotud loodusteadusliku ainesisu õppimine, kasutades uurimuslikku õpet. Seejuures võtsid õpilased sissejuhatavas osas toodud elukutsete esindajate rollid ning jõudsid peale uue osa õppimist tagasi stsenaariumi juurde. Peale igat moodulit vastasid õpilased küsimustikule. Tulemused näitasid, et õpilased üldiselt nõustusid, et kasutatud moodulid olid nende jaoks relevantsed ning õpilased väärtustasid õppimist, kasutades kuut karjääriteadlikkusele suunatud stsenaariumit. Üksikute moodulite lõikes esines siiski erinevusi.
Semilarski, H., Soobard, R., Semilarski, H., Laius, A. ja Rannikmäe, M. (2020). Using genetic variation as an disciplinary core idea in science education. In: L. Gómez Chova, A. López Martínez, I. Candel Torres (Ed.). INTED2020 Proceedings (5423−5429). Valencia, Spain: IATED Academy.
Antud uurimistöö eesmärk on õppekava kontekstile keskendudes uurida, kuidas gümnaasiumiõpilased mõistavad ja kontseptualiseerivad geneetilist mitmekesisust kui raamteemat. Ideekaardi metoodikat kasutades koguti andmeid 10. klassi õpilastelt ning kasutati abduktiivset lähenemist, et uurida kui hästi õpilased geneetilist mitmekesisust mõistavad ja seda kontseptualiseerivad. Tulemused näitavad, et enamik õpilasi suudavad luua geneetilise mitmekesisuse kohta ideekaarte, ehkki need kipuvad olema väga lihtsad ja sisaldavad vähe keskseid mõisteid. Ainult väike osa õpilastest koostas konkreetsemad ja põhjalikumad interdistsiplinaarsed ideekaardid, mis sisaldasid keskseid mõisteid. Tulemused näitavad, et on vaja suuremat rõhku panna sellele, kuidas edendada õpilaste interdistsiplinaarset kontseptualiseerimist.
Semilarski, H., Soobard, R. ja Rannikmäe, M. (2019). Modelling students’ perceived self-efficacy and importance towards core ideas and work and life skills in science education. Science Education International, 30(4), 261-273.
Õpilaste enesetõhususe toetamine ja raamteemade kontseptualiseerimine on olulised märksõnad loodusainetes. Raamteemasid saab määratleda nii distsiplinaarseteks kui ka interdistsiplinaarseteks. Eeldatakse, et koolid toetavad õpilaste enesetõhusust raamteemade omandamisel ning suunavad õpilasi täheldama töö- ja eluoskuste olulisust tänapäeva ühiskonnas. Antud uurimistööga sooviti välja töötada mudelid, mis kirjeldaksid õpilaste tajutud enesetõhustust nii töö- ja eluoskuste kui ka raamteemade osas. Tulemused näitavad, et gümnaasiumiastme õpingutes on vaja teha muudatusi, et selgemini tunnustada distsiplinaarseid kui ka interdistsiplinaarseid raamteemasid, mis on osutunud olulisteks, et võimaldada õpilastel oma tulevaseks eluks ja karjääriks valmistuda.
Soobard, R., Kotkas, T., Kask, K., Valdmann, A. ja Rannikmäe, M. (2019). Using learning modules to raise students science-related career awareness. In: EDULEARN19 PROCEEDINGS (3629−3637). IATED Academy.
Käesolev uuring keskendus 8. klassi õpilaste karjääriteadlikkuse kujundamisele, kasutades koostatud karjääriteadlikkusele suunatud stsenaariumit. Uuringu kavandamisel ning stsenaariumi koostamisel keskenduti kontekstipõhisele õppimisele ja õpetamisele, sotsiaalkonstruktivismile ning huvile, motivatsioonile ja relevantsusele. Õpilaste karjääriteadlikkuse kujunemise hindamisel kasutati küsimustikku ning lisaks intervjueeriti uuringus osalenud õpilasi. Valimi moodustasid 107 õpilast kolme kooli 8. klassist. Tulemustest selgus, et peale mooduli rakendamist väärtustasid õpilased oluliselt kasutatud uurimuslikku praktilist tööd, uusi teadmisi ja teadmiste kasulikust enda isiklikus elus ning tajusid õpitut enda jaoks relevantsena.
Semilarski, H., Soobard, R., Holbrook, J. ja Rannikmäe, M. (2019). Grade 8 and 11 students` science and science-related career profiles. In: EDULEARN19 PROCEEDINGS (6312−6319). IATED Academy.
Antud uurimistöö põhineb probleemil, et õpilased ei seosta oma edasisi õpinguid ega ka karjääri oma kooli loodusainetes õpituga. Uurimistöö eesmärgiks on koostada profiilid, mis näitavad, kuidas õpilased ise kirjeldavad oma tulevast loodusteadustega seotud karjääri. Uuringus kasutati induktiivset sisuanalüüsi. Tulemused näitasid, et nii 8. kui ka 11. klassis on vähem kui 10% õpilaste eelistuseks loodusteadustega seotud karjäärid. Tulemused näitavad, et õpilaste karjääriteadlikkuse arendamiseks on vaja rõhku panna nii põhikooli kui ka gümnaasiumi loodusainete tundides. Lisaks on oluline ümber mõelda, kuidas loodusainetes õppesisu õpilastele esitatakse.
Soobard, R., Valdmann, A., Mikser, R. ja Rannikmäe, M. (vastu võetud). Karjääriteadlikkusele suunatud õpistsenaariumite kasutamine loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamiseks. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 9 (2).
Uuringu eesmärk oli välja selgitada loodusteaduste õpetajate valmisolek kasutada karjääriteadlikkuse kujundamisele suunatud stsenaariume loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisel. Kasutasime viit uuringu jaoks koostatud kontekstipõhist loodusteadusliku karjääriteadlikkusega seotud stsenaariumit. Igas neist tutvustati sotsiaalteaduslikust kontekstist lähtuvalt vähemalt kaht loodusteadustega seotud elukutset koos neis vajalike teadmiste ja oskustega. Valmisolekut stsenaariume tunnis kasutada küsiti kümnelt loodusteaduste õpetajalt, kasutades Google Forms keskkonnas kohandatud küsimustikku. Kvalitatiivse analüüsi tulemused näitasid, et õpetajate valmisolek stsenaariumite kasutamiseks on erinev ning isegi kogenud õpetaja vajab mitmekülgseid juhiseid karjääriteadlikkuse kui loodusteadusliku kirjaoskuse ühe tahu arendamiseks loodusteaduste tundides.
Semilarski, H. ja Laius, A. (2021). Exploring Biological Literacy: A Systematic Literature Review of Biological Literacy. Exploring Biological Literacy: A Systematic Literature Review of Biological Literacy, 10(3), 1181-1197.
Paljud loodusteadusliku hariduse teemal kirjutatud artiklid seavad loodusteadusliku kirjaoskuse omandamise loodusteadusliku hariduse eesmärgiks. Teadlased on hakanud rõhutama ainespetsiifiliste õpetamisstrateegiate kasutamist sh bioloogias. Viimaste aastate jooksul on hakanud kasvama artiklite arv, milles kasutatakse terminit bioloogia-alane kirjaoskus, kuid seda on tehtud ebaselgelt. Antud teoreetilise artikli eesmärgiks on selgelt konseptualiseerida bioloogia-alase kirjaoskuse tähendus. Selle eesmärgi realiseerimiseks viidi läbi süstemaatiline kirjanduse analüüs. Töö tulemusena valmis 38 artikli põhjal mudel bioloogia-alasest kirjaoskusest, millel on kuus alljärgnevat dimensiooni: (1) kognitiivne dimensioon (kognitiivsed oskused, kontseptuaalne arusaamine, bioloogia-alane uurimus); (2) afektiivne dimensioon; (3) jätkusuutlikkus; (4) interdistsiplinaarsus; (5) karjääri teadlikkus; (6) bioloogia olemus.
Semilarski, H., Laius, A. ja Rannikmäe, M. (2019). Development of Estonian Upper Secondary School Students’ Biological Conceptual Understanding and Competences. Journal of Baltic Science Education, 18(6), 955-970.
Antud artikkel käsitleb kontseptuaalset arusaama bioloogia-alastest põhimõistetest. Seda on defineeritud, kui õpilaste arusaama bioloogia-alastest põhimõistetest, mis võimaldavad neil neid mõista ning rakendada. Kontseptuaalset arusaama läheb vaja ülesannetes, mille raames tuleb kriitiliselt ning loovalt lahendada keerulisi probleeme. Selle artikli eesmärgiks on hinnata 12. klassi õpilaste bioloogia-alaseid teadmisi ja mõistmisi, rakendamisi, analüüsi-, sünteesi- ja hindamisoskusi. Tulemused näitasid, et õpilaste jaoks olid kergemateks ülesanneteks bioloogia-alaste teadmiste meenutamine ning kõige raskemaks osutusid ülesanded, milles õpilased pidid hindama esitatud informatsiooni.
Kärbla, T., Männamaa, M. ja Uibu, K. (2020). Vocabulary and text comprehension levels: what should be considered in assessments? Educational Psychology, 40(7), 875-892.
Teooriale tuginedes koostati sõnavara- ja tekstimõistmistestid, analüüsiti õpilaste tekstimõistmist eri tasanditel ning tekstimõistmise tasandite ja sõnavara omavahelisi seoseid. Uuriti, kuivõrd eristuvad tekstimõistmise tasandid tekstimõistmistestis ja kuivõrd homogeensed on sõnavaratestid. Selgus, et testid võimaldasid hinnata õpilaste sõnavara ühel tasandil ja tekstimõistmist kolmel tasandil. Lisaks analüüsiti õpilaste individuaalseid erinevusi sõnavara ja tekstimõistmise eri tasandite tulemuste alusel.
Kärbla, T., Uibu, K. ja Männamaa, M. (vastu võetud). Teaching strategies to improve students’ vocabulary and text comprehension. European Journal of Psychology of Education.
Töötati välja sekkumisprogramm, mis võimaldab õpilaste tekstimõistmist parandada. Programmi tõhusust kontrolliti 6. klassi õpilastel, kes jaotati katse- ja kontrollrühma. Katserühma õpilaste tulemused olid kolmekuulise sekkumisaja järel nii sõnavara kui ka kõikide tekstimõistmise tasandite poolest oluliselt paranenud. Kontrollrühma õpilastel paranesid vaid sõnasõnalise tekstimõistmise tulemused.
Taimalu, M., Uibu, K. ja Leola, H. (2020). Eesti keele ja matemaatika õppevara valiku põhimõtted ja eesmärgid lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangul. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 164−191.
Uuringuga selgitati välja Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate võimalused otsustada eesti keele ja matemaatika õppevara valiku üle ning uuriti seda, millistest põhimõtetest nad lähtuvad ja milliste eesmärkide täitmist õppevara puhul oluliseks peavad. Õppevara eesmärkidest tõid õpetajad kõige sagedamini välja, et heal tasemel õppevara peaks toetama laste kognitiivsete oskuste kujundamist. Lisaks selgus, et võrreldes klassiõpetajatega saavad lasteaiaõpetajad rohkem ise otsustada, millist õppevara eesti keele või matemaatika õpetamisel kasutada. Teadvustades kvaliteetse õppevara kriteeriumeid, saab õpetaja teha otsuseid, mis toetavad mitmekülgselt lapse arengut.
Uibu, K., Salo, A., Ugaste, A. ja Rasku-Puttonen, H. (2021). Observed teaching practices interpreted from the perspective of school-based teacher educators. European Journal of Teacher Education, xx(xx), 1-19.
Uuriti õpetamistegevusi, mida õpetajad rakendavad õpetamise eesmärkide saavutamiseks või peavad oluliseks, et anda eeskuju õpetajakoolituse üliõpilastele. Selgus, et õpetajad pöörasid õpetamistegevusi valides tähelepanu nii õpilaste kognitiivsele kui ka sotsiaalsele arengule, eelistades neid õpetamistegevusi, mis võimaldavad õpilasel koostöös kaaslastega rakendada oma teadmisi ja arendada analüüsioskust. Koostöistest õpetamistegevustest pidasid õpetajad oluliseks julgustada üliõpilasi kasutama tunnis paaristööd, et nad õpiksid kaaslastega arvestama ja reegleid järgima. Õpetajate arvates on nad üliõpilastele eeskujuks pigem selliste õpetamistegevuste rakendamisel, mis toetavad õpilaste kognitiivset arengut.
Sikkal, E., Uibu, K., Vaas, I., & Krass, T. (2021). Teaching Evidence-Based Subject Didactics in Primary Teacher Education. International Electronic Journal of Elementary Education, 13(5), 639-649.
Vaatluse alla võeti õpetaja ainedidaktilised teadmised ja nende seosed teiste teadmistega, eesmärgiga selgitada välja need komponendid, mis peaksid sisalduma nüüdisaegses ainedidaktika õpetuses. Töötati välja ainedidaktikate õpetamise teoreetiline mudel. Eristus kolm ainedidaktika valdkonda: aineteadmised, pedagoogilised sisuteadmised ja teadmised ainepõhisest hindamisest. Loodud mudel võimaldab korraldada ümber ainedidaktikate õpetamise ülikoolis (põhikooli I-II kooliaste õpetajate ettevalmistamisel). Selgus, et aineteadmisi ja pedagoogilisi tuleks õpetada integreeritult, mis aitaks juba varakult kujundada õpetajakoolituse üliõpilaste arusaamu õpetajakutsest.