Vint, K. ja Šuman, C. (2021). Kaasav ja kvaliteetne haridus lasteaiarühmas: eripedagoogiline tugi õpetajatele. Juhendaja Pille Häidkind. Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, magistritöö.
Tegevusuuringu eesmärgiks oli katsetada eripedagoogiliste koolituste ja nõustamise kombinatsiooni rühmaõpetajate toetamisel ning hinnata selle sobilikkust kaasava hariduse edenemiseks lasteaiarühma tasandil. Uuringu tulemusena selgusid aspektid, mida õpetajad on esmajoones valmis rühmakeskkonnas muutma, et erivajadustega laste kaasamist tõhustada, ning kuivõrd nad tundsid toetust rakendatud eripedagoogilisest sekkumisest. Tulemustest lähtudes anti soovitusi eripedagoogide ja õpetajate koostöö korraldamiseks lasteaias ning väljaõppe arendamiseks ülikoolides.
Kivirand, T., Leijen, Ä., Lepp, L. ja Malva, L. (2020). Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8 (1), 48−71.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõistavad õpetajaid koolitavad või nõustavad spetsialistid kaasava hariduse tähendust ja milliseid tegureid nad peavad oluliseks, et tagada kaasava hariduse tõhus rakendumine. Leiti, et kaasavat haridust mõisteti nii hariduslike erivajadustega laste eraldi õpetamisena eriklassides ja erikoolides kui ka kõigi laste koosõppena. Võtmekomponentidena kaasava hariduse paremal rakendumisel nähti õpetajate koolituse tõhustamist, vajalike ressursside olemasolu, õpetajate toetamist ja motiveerimist ning poolte senisest suuremat koostööd.
Nelis, P. ja Pedaste, M. (2020). Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 8(2), 138-163.
Hoolimata suurest hulgas maailmas korraldatud uuringutest ei ole kaasava hariduse kontseptsioon edukaks rakendamiseks piisavalt selge. Seetõttu tegime süstemaatilise kirjandusanalüüsi, et luua ülevaade kaasava hariduse definitsioonidest ja võtmetunnustest, mis toetaks selle rakendamist alushariduse tasemel. Selgus, et kaasava hariduse definitsioonis tuleks eristada selle filosoofilist ja praktilist olemust, mida kirjeldavad täpsemalt seitse aspekti. Nüüdisaegse kaasava hariduse rakendamisel olulised võtmetunnused alushariduse kontekstis on süstematiseeritavad 14 kategooria kaudu viiel tasandil: lapse, perekonna, õpetaja, institutsiooni ja riigi tasand. Definitsiooni ja võtmetunnuste alusel loodi mudel, millega toetada kaasava hariduse rakendamist eri poolte koostöös.