Pedaste, M., Kalmus, V. ja Vainonen, K. (vastu võetud). Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 9(2).
Artiklis tutvustatakse uuringut, milles leiti digipädevuse empiiriliselt eristatavate dimensioonid, tuginedes EU Kids Online’i küsitluse ja Eesti katselise digipädevuse tasemetöö andmetele. Kahe andmestiku põhjal eristati üheksa digipädevuse dimensiooni: digivahenditega operatsioonide tegemine, digimaailmas suhtlemine, digimaterjalide loomine, digisisu programmeerimine, hinnang digikeskkondades toimetulekule, võrdlev hinnang digipädevusele, digimaailmas seaduslik toimetamine, digimaailmas enese ja teiste kaitsmine ning digihoiakud. Dimensioonide eristamiseks loodud faktormudeleid iseloomustavad head sobitusastme näitajad ja mõõdukad korrelatsioonid faktorite vahel. Iga dimensiooni kirjeldamiseks leiti vähemalt kolm küsimust, mis sobivad ka uute küsimuste koostamise aluseks.
Leibur, T., Saks, K. ja Chounta, I. A. (2021). Towards Acquiring Teachers’ Professional Qualification Based on Professional Standards: Perceptions, Expectations and Needs on the Application Process. Education Sciences, 11(8), 391.
Artiklis antakse ülevaade õpetaja kutsekvalifikatsiooni taotlemise protsessist Eestis, mis toimub kehtivate kutsestandardite tegevusnäitajate alusel ning mida kasutatakse õpetaja professionaalse taseme määramisel. Uuringus koguti eelmainitud protsessiga seotud õpetajate ja hindajate seisukohti, et välja selgitada puudused nii kutsestandardites kui ka kvalifikatsiooni taotlemise protsessis ning kaardistada ootused kvalifikatsiooni taotlemise protsessile. Selgus, et peamisteks väljakutseteks taotlemisprotsessis osutusid: kvalifikatsiooninõuete tõlgendamise keerukus (puudub ühene arusaam) ning tulemusnäitajate tõenduspõhisus (keeruline tõestada kõiki tegevusnäitajaid), samuti nõrk eneseanalüüsi oskus. Seega õpetajad vajavad koostööalast tuge, motivatsiooni ja konstruktiivset tagasisidet oma professionaalse arengu kohta nii kolleegidelt kui ka kooli- ja riiklikul tasandil. Uuringu tulemus näitas, et kutse taotlemisprotsessi läbinud õpetajad on enesekindlamad, väärtustavad end õpetajatena ning jätkavad erialast enesetäiendamist.
Chounta, I.-A., Uiboleht, K., Roosimäe, K., Pedaste, M. ja Valk, A. (2020). From Data to Intervention: Predicting Students At-Risk in a Higher Education Institution. The 10th International Conference on Learning Analytics & Knowledge (LAK20), Volume 1.
Selles artiklis tutvustatakse õpianalüütika rakendamist ülikoolis õppeedukuse hindamiseks. Selleks, et teha kindlaks tegurid, mis võivad kaasa aidata üliõpilaste otsusele õpingud katkestada, ja hindamaks iga üliõpilase väljalangemise ohtu, kasutati andmekaeve ja masinõppe meetodeid.
Chounta, I. A., Pedaste, M. ja Saks, K. (2019). Behind the Scenes: Designing a Learning Analytics Platform for Higher Education. In Companion Proceedings of the 9th International Conference on Learning Analytics and Knowledge, Tempe, USA.
Selles artiklis jagatakse kogemusi ülikoolidele mõeldud õpianalüütika platvormi loomisel, mis toetaks Eesti kõrgharidusasutuse üliõpilaste, õppejõudude, programmijuhtide ja teiste osapoolte vajadusi väljalangemisohu varajasel tuvastamisel ja sellele vastavalt tegutsemisel. Tutvustatakse platvormi disaini raamistikku ja arhitektuuri ning arutletakse, kuidas lahendada kontekstist tulenevaid väljakutseid. Platvormi kujundamisel viidi läbi intervjuud üliõpilaste, õpetajate ja ülikooli administratsiooni esindajatega, et saada ülevaadet kasutajate vajadustest.